Tasub teada

Peanaha probleemid

Allikas: Avenüü.

Ilmselt ei mõtle me just tihti sellele, mis juuste all peanahas toimub. Vähemalt mitte seni, kuni sellega probleeme ei ole. Tegelikult on peanahk aga hoopis õrnem ja tundlikum kui näonahk ning vajab samuti hooldust. Kõige levinumad peanaha probleemid on kõõm, juuste väljalangemine ja rasune või tundlik peanahk. Avenüü vestles juukseprobleemidest oma ala ekspertide Reet Merima ja Anneli Soonbergiga.

Kõõm

Kõõmaks nimetatakse peanaha pinnal olevaid surnud naharakkude kogumikke, mis ilmuvad juuste vahele valgete helvestena. Sellised kogumikud on peanaha rakkude loomuliku ringluse tulemus, kuid kõõma all kannatajatel on see protsess kiirem ning rakke eraldub rohkem.

Kõõm võib olla kas rasune või kuiv. Rasune kõõm esineb peanahal laiguti ning tihtipeale kaasneb sellega ka sügelus. Rasususe tõttu kleepub kõõm juuste külge ja sellega võib kaasneda ka juuste väljalangemine. Kuiv kõõm esineb hooajaliselt, näiteks talvel, ja selle puhul võivad peanahale tekkida punetus või lõhed. Kõõm tekib siis, kui peanaha mikrofloora on tasakaalust väljas ja peanaha rakkude pooldumise protsess on kiirenenud. Selle põhjuseks võivad olla hormonaalsed muutused, vale toitumine (palju loomseid rasvu), stress või masendus. Oma sõna ütlevad ka üldine saastatus ning valede hooldusainete kasutamine – kõik need mõjutavad naha kudede uuenemise rütmi.

Kõõma vältimiseks tuleks eelkõige tervislikult toituda ja loobuda rasvastest roogadest. Pead pestes tuleks shampoonid ja hooldusvahendid alati hoolikalt välja loputada ja hoiduda hooletust kammimisest, harjamisest või keemilistest ainetest, mis põhjustavad nahaärritusi. Näiteks ei tohiks kammid-harjad kunagi olla teravate piidega.

Juuste väljalangemine

Juuste väljalangemise protsess toimub pidevalt, igapäevane normaalne juuste kaotus on ca 50–100 juuksekarva. See arv võib kõikuda nii üles- kui allapoole. Samuti on juuste väljalangemine seotud aastaaegade vaheldumisega. Kui juuste kadu ületab aga normi tunduvalt ja pikema aja jooksul, siis võib juba rääkida juuste väljalangemisest kui probleemist.

Juuste väljalangemine ei pruugi olla pöördumatu: ajutise väljalangemise põhjuseks on tavaliselt kas stress, rasedus, mõned arstirohud, infektsioon või mõningad väliskeskkonnast pärit tegurid. Ajutine väljalangemine on õigete vahendite abil ravitav. Pöördumatu väljalangemine seevastu vallandub meessuguhormoonide ehk androgeenide toimel ning on pöördumatu või väga raskesti taanduv. Tavaline kiilaspäisus on reeglina pärilik.

Meeste ja ka naiste kiilaspäisus tekib östrogeenide kaitsva mõju vähenemisest. Meestel algab väljalangemine otsmikult ja lagipeast, jättes juuksed alles kuklapiirkonda. Naistel on progressioon tagasihoidlikum: juuste väljalangemine toimub peamiselt pealael ja oimude piirkonnas. Juuksed võivad osaliselt välja langeda ka kohtadest, kus nad on kõige tugevamini pingule tõmmatud, sest seal on nahaalune rasvkoekiht õhem ning juustenäsakeste toitehäired tekivad kiiremini. Juuste väljalangemise korral tuleks kõigepealt kindlaks teha selle põhjus ning kindlasti vaadata üle oma toidusedel. Kiilanemise vastane ravi on üpriski pikaajaline, nii et selleks tuleb varuda kannatust. Oluline on ka ravi õigeaegne alustamine. Kõigepealt oleks soovitatav konsulteerida juuksuriga ning kui ravishampoonide kasutamine tulemusi ei anna, tuleks pöörduda dermatoloogi poole. Väljalangemise raviga kaasneb alati peanaha verevarustust, ainevahetust ja rasunäärmete tööd parandav peanahamassaaÏ.

Rasune nahk

Rasuks nimetatakse juukseid loomulikult kaitsvat rasvataolist ainet, mida eritavad vastavad näärmed. Liiga rasvaste juustega inimestel töötavad rasunäärmed ülemäära aktiivselt ja toodavad rasu rohkem kui vajalik. Rasvastele juustele koguneb tolm ja mustus kiiremini ning seetõttu muutuvad juuksed ruttu mustaks. Vahel võib rasuse peanahaga kaasneda ka kõõm.

Üleliigset rasuvoolu kutsutakse seborröaks ja seda võivad vallandada mitmed asjaolud, näiteks hormonaalsed häired, vale toitumine, stress, keemilised või mehhaanilised tegurid või väliskeskkonna mõjud. Peanaha kiirelt rasuseks muutumise vältimiseks tuleb seda puhastada vahenditega, mis absorbeerivad üleliigse rasu nahka ärritamata ning rasunäärmeid ergutamata. Vältida tuleks kuuma vett, tulise õhuga kuivatamist ja juuksehooldusvahendite sattumist peanahale. Massaaz ei ole soovitatav.

Tundlik peanahk

Tundlik peanahk on tänapäeval üha laiemalt leviv probleem. Järjest rohkem inimesi kaebab peanaha sügeluse, kipituse või punetuse üle. Tundlikkust põhjustavad välised faktorid, nagu näiteks saastatud keskkond. Ka kuum kütteõhk, kliimaseadmed, ebapiisav juustehooldus pärast nende värvimist või lokkimist ja UV-kiirgus põhjustavad naha kuivamist. Sisemised mõjutajad on stress, ainevahetus- ja hormonaalsed häired ning vitamiinivaegus. Tundliku peanaha raviks on sobivad spetsiaalsed shampoonid ja palsamid, mis toimivad rahustavalt, niisutavalt, põletikuvastaselt ning aitavad taastada naha loomulikke kaitsebarjääre.

Mida ette võtta?

Kõige kindlam ja lihtsam oleks muidugi probleeme ennetada ning kasutada õigeid nahatüübile sobivaid peanaha- ning juuksehooldustooteid. Need võiks olla ostetud salongist oma juuksuri soovitusel, sest hea spetsialist tunneb erinevaid tooteid ja suudab kliendi probleemidele parima lahenduse leida. Püsivate probleemidega aga tuleks kindlasti pöörduda arsti poole.

Korrigeerides toitumist, tuleks probleemse peanaha puhul eelkõige vältida rasvade ja süsivesikute tarbimist. Hästi peaksid mõjuma puu- ja köögiviljad, samuti A- ja B-vitamiine sisaldavaid toidud. B-vitamiini puudus põhjustab häireid rasuerituses ning A-vitamiini puudus omakorda muudab juuksed tuhmiks, kuivaks ja hapraks. Loodusravi – loputamine kummeli-, nõgese-, takjajuure- või kaselehetõmmisega – mõjub hästi nii juustele kui peanahale. Siiski on kaugemale arenenud probleemi korral kodustest vahenditest vähe abi ning asjatult professionaali juurde pöördumist edasi lükates võib end vaid rohkem kahjustada.

Ravi puhul on oluline meeles pidada, et sõltuvalt organismi erinevatest omadustest võib ravim kahele sama haigusega inimesele täiesti erinevalt mõjuda, aidates üht kiiresti, kuid olles teisele peaaegu ilma toimeta. Seepärast ei ole soovitatav küsida abi sõbra või kolleegi käest, vaid pöörduda kindlasti spetsialisti poole.