Tasub teada

Seljahäda tiksub südamesse.

„Sirge selg, sirged mõtted. Sellist selga tõepoolest eriti tihti ei näe," räägib manuaalteraapiaga tegelev massöör Mati Metsla , kes peab ravimise juures väga tähtsaks bioenergeetikat.

Kas oled näinud nutjat, kellel oleksid pea püsti ja selg sirge?" Mati Metsla küsimus paneb mõtlema. Ega ole küll! Kümne aasta jooksul on massöör Mati Metsla käed voolinud kümneid ja sadu lihasepingest krampunud selgasid. „Keha reageerib otsekohe pisimalegi sinus toimuvale muutusele ja on sinu suhtes väga aus. Tema ei valeta!"

Seljast algab elu, lülisambast oleneb elukvaliteet. Ei ole sinust golfimängijat ega kihuta sa sportautoga mööda suvist Eestit, kui selg raksub ja iga samm või kummardus põhjustab põrguvalu.

Massöör Mati Metsla ütleb, et kunagi omandatud mudimiskunst on tema puhul üle kasvanud manuaalteraapia sugemetega massaažiks. Ta on rahul sellega, kui tema kohta antakse teavet abisaanult abivajajale. Niimoodi tema juurde jõudnud inimestega olevat ka mõnusam koostööd teha: ei pea hakkama tõestama, milleks sa võimeline oled.

Meditsiinilise haridusega Mati Metsla jutu järgi on manuaalteraapial klassikalise massaaži ees eelis - sellega tulevad selja seisund ja tervis hästi ilmsiks. „Tõtt öelda kohtab laitmatult korras seljaga inimesi haruharva."

Pihlakast keega karismaatiline massöör Mati nendib, et kui pakkuda iga 20 haige selja kohta üks terve, on see isegi liiga optimistlik vaatenurk. „Aga see on spetsialisti jutt, sest mina pean terve selja all silmas sellist, mis on sirge, loomulike kõverustega ja blokeerumata. Blokk on suhteliselt kehv asi, mis blokeerib segmendinärvi ülekande, vereringe aeglustub ja energia seiskub. Ma­nuaalteraapia eesmärk on blokeerunud liigeste avamine."

Kas mehed on seljast haigemad kui naised?

Ei julge võrrelda, see on väga individuaalne. Ka elukutse järgi on midagi konkreetset raske öelda. Arvutid tapavad küll selga! See tänapäevane tegevus rikub väga palju asju ära. Tavaliselt kaasnevad sellega hasart, kaela sundasend. Ahvipoos tuleb sisse.

Olen paljudele õpetanud, kuidas nad peaksid pärast minu juures käimist edasi elama. Loomulikult on see inimese enda otsustada, kuidas ta oma eluga edasi läheb.

Eestlaste arusaam taastusravist ja tervisespordist on viimastel aastatel paranenud. Siiski pöördutakse seljavalu puhul massööri juurde alles siis, kui tabletid enam ei mõju ja kirurgid näitavad nuga.

Ma olen vist suutnud paljudele nii mõjuda, et nad on hakanud regulaarselt minu juures käima. Tundub, et inimesed on kümne aastaga targemaks saanud. 1990. aastate algul, kui ma Maarjamõisa kliinikus tööle hakkasin, tegelesin meestega vastumeelselt. Miks? Nad suhtusid taastusravisse ja massööri töösse väga skeptiliselt. Mäletan üht vanemat meest, kellele püüdsin viisakalt selgeks teha, et arst on talle massaaži määranud. Mees oli pahur: mis tsirkuse see arst nüüd jälle välja on mõelnud! Hea küll, tema vaatavat, kas see jama midagi aitab ka. Esimese massaaži kätte saanud, rääkis ta juba teist juttu.

Massaaž on suuresti koostöö. Esimene oluline asi on see, et inimene üldse minu juurde tuleb. Teine on tema suhtumine: kas ta soovib ennast aidata ja lasta teisel aidata ning on seejuures eelarvamustevaba? Ja väga hea, kui ta kuulab ka edaspidi minu soovitusi. Mida rohkem ta ise tööd teeb, seda rohkem saab ta enda jaoks ära teha.

Minult on küsitud, kas seljahäda on geneetiliselt määratud? Olen päri nende õpetustega, mis väidavad, et palju saame kaasa karmaga. Tõenäoliselt pärime üht-teist ka vanematelt. Teine asi on see, kuidas me oma pagasiga ise ringi käime: kas kulutame selle kohe ära, kukume veel sügavamasse auku, laseme kõigel minna ja muutume nii kehaliselt kui vaimselt veel lodevamaks või hakkame kohe vaimust tõusma.

Kui inimene astub sinu uksest sisse, kas kuulad siis kõigepealt tema hädad ära või paned ta kohe laua peale pikali?

Enamasti jõuavad minu juurde eelnevalt registreerunud inimesed, kes on telefonis oma mured juba ära kurtnud. Nii palju oskan ma ikka kujustada, et aiman juba patsiendi kurtmisi kuuldes, millega on tegu. See on kogemuslik taju.

Aga tihtipeale saan olulise info kätte sellest hetkest, kui inimene astub minu uksest sisse. Viskan talle pilgu peale ja... olemas! Kui mul hiljem temaga töötades tekibki mõni küsimärk, mõtlen selle esimese pildi peale ja saan sealt õige vastuse kätte. Sammude kaja, kehahoiak - need on olulised märgid. Ma ei saa väita, et olen keha märkide lugemise alal väga suur spetsialist, aga ühtteist olulist märkan küll. Keha ei peta!

Sageli räägime ennast paremaks, tahame näida paremas valguses. Kas mehed räägivad meesmassöörile oma probleemidest ausamalt kui naised?

Tõtt-öelda ei ole sugudel selles mõttes mingit vahet. Minu juurde tulnud inimene usaldab mind täielikult. Tihtipeale räägitakse väga isiklikke ja intiimseid asju.

Kas on olnud juhtumeid, mil arstidel on tulnud diagnoos üle vaadata? Vahel saab ju valu alguse mõtlemisest, hirmusündroomist ja muust sellesarnasest.

Igasuguseid variante on aja jooksul ette tulnud. Kord tuli minu juurde inimene, kes oli seljast päris ära. Ta oli käinud röntgenis ja seal öeldi, et lülisammas on terve. Kuid olukord oli väga imelik, sest kogu aeg lõi valu põhjuseta ühte kindlasse kohta.

Soovitasin tal lasta seljast uue pildi teha. Tuli välja, et oli tõepoolest murd. See pole ju saladus, et arstil ei ole aega patsiendile otsagi vaadata. Polikliinikus tulid minu juurde patsiendid, kellele arst oli määranud ülakeha massaaži. Kuidagi iseenesest läks käsi nimme-piirkonnale - see lausa tulitas valust. Sain aru, et tarvis oleks selle inimese selg terveks teha, kuid enamasti puudus selleks aeg.

Tavaliselt käsitlengi inimest kui tervikut. Ainult õlavöödet ma ei töötlegi, selline massaaž jääks poolikuks.

Kas võtad ka ülekaalulise inimese massaažilauale või saadad ta kuuks ajaks paastuma?

Ülekaalulisi tagasi pole saatnud, kuigi tahtmine on mõnikord olnud. Kui inimene on juba minu poole pöördunud, on mul enamasti soov teda ka aidata. Mõnikord on kehakaal küll raskusi val­mistanud. Üks kord käis massaažil mees, kes kaalus 148 kilo, kuid sain ka teda aidata.

On sul massöörina mingi lemmikvaldkond, mille puhul tead kindlalt, et suudad anda endast parima?

Lülisammas on seotud kõigi siseorganitega ning ka nende haigestumise puhul saab abi manuaalteraapiast. Neid võtteid kasutan ma ka. See ei ole ainult lülisamba segmentidega manipuleerimine ja seal tekkinud blokkide kõrvaldamine, vaid ka südamehaiguste ravimine või potentsiprobleemide lahendamine.

See on nüüd küll uus asi: minna haige südame korral massööri juurde...

Ega see nii väga uus asi olegi. Blokeerunud selgroo segmendi juurest lähevad närvilõpmed nahka, lihastesse, siseelunditesse. Kui blokeerunud lihasest ei liigu informatsioon korralikult edasi, algab südames või mõnes muus elundis taandareng. Süda ei saa nii palju värskeid toitaineid, kui vajaks, ning hakkab vähehaaval alla käima.

Protsess muudkui süveneb, inimese tervis logiseb, aga õiget viga ei leia ükski arst üles.

Täpselt! Mõnikord võivad need protsessid koguni kakskümmend aastat tiksuda. Siit ka vastus küsimusele, miks südamehaigusi on 20-aastaste hulgas suhteliselt vähe, aga

40-ste hulgas üsna palju. See ongi too peiteprotsess, mis inimeses vaikselt tiksub. Küürselgsus tähendab siinjuures väga palju. Minu silmadele pole see ainult iluviga, vaid tõsine terviserike.

Seosed lülisamba ja muu organismi vahel lähevad välja kuni siseelunditeni, neid ei saa lahus vaadelda. Üks naine näiteks ütles, et ei ole pärast massaaži enam kaks kuud pidanud astmarohtusid võtma.

Kuidas seda mõista? Kas sündis ime?

Minu silmis mitte. Need närvijuured, mis ulatuvad hingamiselunditeni, olid tal päris tugevasti blokeerunud, kuid massaaži tulemusena pääsesid lahti. Sellel inimesel oli minu juurde tulles veel teisigi probleeme, aga need lahenesid üksteise järel. Teine asi on see, et kui blokeering õnnestubki lahti saada, ei pruugi see nii jääda. See sõltub inimese enda mõttemaailmast ja valmisolekust senist elu muuta: kas ta kõnnib vana rada edasi või on oma vigadest õppinud.

Nii et inimene peab ka kodutööd tegema?

Tervendaja on minu arvates kõigest aitaja, kes suudab inimese tasakaalu parandada, et ta endaga paremini hakkama saaks. Edasine sõltub üksnes sellest, kas inimene vaevub endaga tööd tegema. Kui ta seda ei tee, ei kao tema probleemid kuhugi - need on varsti tagasi.

Kuidas sa suudad ennast õhtuni heas energeetilises toonuses hoida?

Tänu Toomas Pallile olen hakanud palju tõsisemalt suhtuma bioenergeetikasse. Need võtted aitavad mul ennast hoida.

Oluline on ka see, et ravija oleks avatud, siis ei jookse ta tühjaks ning inimene saab tema käest abi. Arvan, et bioenergeetika on ravimise juures väga oluline.

Olen kogenud energeetiliselt tühja massaaži. Tean, et puudutusel ja puudutusel on vahe.

Inimene tunneb oma energia läbi põletanud tervendaja alateadlikult ära. Tema puudutus ei ole nam nii hea.

Kas ka sinu ukse taga vonkleb seljahädaliste järjekord?

Elus on kõike ette tulnud. Polegi ehk õige arvutada, mitut inimest on tulnud päevas aidata. Õige hull päev oli siis, kui pidin 16 tundi järjest töötama. Olen püüdnud järjekorda mitte tekitada. Kui inimesel on probleem, siis püüan aidata teda nii ruttu kui saan.

Õnnestunud tööd ei lase väsida, vaid laevad sind ennastki. Uksest sisse astudes on inimene näost hall ja seljast kõver, ära läheb aga naeratades ja kergejalgselt. Aitajas tekitab see väga hea tunde.

Sa ravid ka migreeni, samas tean, et paljud tervendajad ja massöörid sellise haiguse puhul inimest aitama ei kipu.

See ei olegi nii keeruline. Ma ei pea siin silmas terveks ravimist, vaid seisundi lahendamist, et inimene valust ja vaevast valla saaks.

Tänu polikliinikutööle olen säilitanud sideme paljude arstidega. Nii mõnigi psühhiaater, perearst, nakkushaiguste arst või kardioloog usaldab seniajani oma patsiente minu juurde saata. See loetelu tõestab, kui erinevaid haigusi on võimalik manuaalteraapia abil ravida. Loomulikult ei saa alati kõiki täiesti terveks teha.

Sinu juures käivad abi saamas ka sportlased. Nii et massööri tundlikku kätt vajavad ühtmoodi kõik - nii aktiivsed jalgrattapedaalide sõtkujad kui ka tugitoolisportlased ja kontorirotid, kes pole iial ühtegi lihast rebestanud.

Sportlased on samasugused inimesed kui kõik teised, hädadki samasugused: selg paigast, liigesed kulunud. Suures mahus spordiga tegelemine võib ühel päeval üledoosi tsooni jõuda. Teine äärmus on see, kui inimene absoluutselt midagi ei tee ja jätab oma keha hooletusse.

Siin ongi õige võti: inimene peab elus kõike enda heaks tegema, mitte võistlema. Paneb ketsid jalga ja läheb metsa alla jooksma. Ta ei võistle ega konkureeri seal kellegagi - ta puhkab.

Inimene oma kehaga massöör Mati Metsla pilku petta ei suuda „Hirmunud ja vihasel inimesel on õlad üleval. Sellest kaitsepoosist pole kasu, see ei lahenda teie elus midagi."

Leidke teiegi see kuldne kesktee, et hing rõõmustaks ja füüsis oleks terve.

Artikli autor : Sandra Otsus